Tooted

Sisupuu
Prindi


Maakollektor

3 EUR 2.20 EUR

Maakollektori tööpõhimõte

Suvel salvestub maapinna ülemistesse kihtidesse päikesesoojus. Selle salvestunud energiahulga ärakasutamiseks on olemas viis, mis võimaldab kütta suurematel kruntidel asuvaid maju. Mida niiskem on pinnas ja pikem kasutatav maakollektor, seda suurem on saadav maasoojusenergia hulk. Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojusenergia kogutakse soojuspumbaga kokku ning kasutatakse ära hoone kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks.

Pinnasekollektor paigaldatakse 1,0 meetri sügavusele. Paralleelsete kollektoritorude vahe peab olema vähemalt 1,0- 1,2 meetrit. Kollektori kaugus majast 1,0 meetrit, võimalusel 1,5 meetrit, sama kaugus kehtib ka krundipiiril olevast aiast. Maakollektorit ei tohi liiga sügavale paigaldada seepärast, et päikese soojus ei jõua nii piisavalt kiiresti kevadel torustiku ümber tekkinud jääd üles sulatada. Veelgi suurem on oht liiga sügavale paigaldatud torustiku puhul siis, kui maakollektor asub viludas, näiteks puude all. Kui torustik on paigaldatud madalale, siis sellisel sügavusel külmub maapind talvel läbi ja kollektor ei ammuta enam piisavalt soojust. Kõige sobilikum pinnas maakollektorile on niiske pinnas. Kõige ebasobilikum kuiv liivane pinnas. 

Kasutatakse ühe ja mitmeringilisi kollektoreid, sõltuvalt vajaminevast soojushulgast ja installeeritavast soojuspumbast. Eelkõige on ühe kollektori ringi pikkus määratud soojuspumbas kastutatava külmakande tsirkulatsioonipumba võimusega.

Pinnasekollektori eluiga on väga pikk. Peamiseks ohuks on ettevaatamatus kaevetöödel pinnasekollektori alal. Õigesti dimensioneeritud ja paigaldatud pinnasekollektor ei mõju taimede kasvule ega ökoloogilistele tingimustele negatiivselt. Arvestama peab muidugi erinevate puude sortidega. Näiteks kuused on lähedase pinnase kaevamise suhtes väga tundlikud.

Soojus, mis maapinnast võetakse talveperioodil, taastub suvel. Pinnasesoojuse ja õhusoojuse keskmiste temperatuuride muutumine on ajalises nihkes. Talve alguses on õhutemperatuur juba sügavas miinuses aga pinnasetemperatuur on veel 5-6 kraadi plussis.

Pinnasekollektori alune pinnas peab olema vabalt kaevatav meetri sügavuselt ja vaba takistustest. Kollektori paigaldamiseks vajaliku maapinna pindala sõltub vajaminevast soojushulgast, kasutatava soojuspumba võimsusest ja pinnasetüübist.

Energia kokkuhoiu garantiiks on kollektori mõõtmete täpsed arvutused ja tehniliselt õige paigaldamine. Pinnasekollektor on Eesti oludes odavaim, vaatamata mullatööde suurele mahule. Kollektori paigalduskoht võib olla horisontaal tasapinnas elamust nii kõrgemal kui ka madalamal.

Kui suurt maa-ala vajab maakollektori paigaldus?

Kindlasti tekib paljudel küsimus, kui palju siis ikka vaba maad kollektori paigaldamiseks vaja on? Rusikareegel ütleb, et:

  • 1m²  eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3m maakollektorit
  • 1m²  eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda

Kas maakollektori paigaldamisega saab aed rikutud?

Maakollektori paigaldamisega ei rikuta aeda rohkem kui kaevetööde ajaks. Seepärast on kasulik planeerida kaevetööd sellisesse ehitusetappi kus pinnase haljastust pole veel tehtud. Kui haljastus on olemas siis saab kaevetööd teha sügisel või varakevadel, et ei oleks suvine aed ilma rohelise muruta. Kaevetöö jäljed kaovad peale pinnase silumist ja muru sirgumist.